Design a site like this with WordPress.com
Alustamine

Haridustehnoloogia magistriõpe

  • Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe – eksam / individuaalne töö

    Teema: Video tegemise looming / Meedia kursus koolis

    Eesmärk: õpetada tundma videokaameraid, tehnilisi parameetreid, filmima erinevaid subjekte kõikvõimalikes oludes ja tutvustada lihtsamaid videotöötluse oskusi.

    Pohiline idee: filmimine, salvestamine ja pildistamine kooli ruumides ning avalikel üritustel. Peab teadma, mis on keelatud ning mis tuleb teha reegli järgi. Ei tohi näidata koikidele mingi isiklikku koolielu. Tuleb enne filmimist teha kokkuleppe, mida ja keda võib filmida.

    Oluline on see, et tuleb filmida inimest ainult siis, kui ta on nõus sellega.

    Ülesanneks on teha väikest õppeklippi, mis räägib inimeste heast suhtlusest.

    Ülesehitus:

    • Video tegemiseks vajaminevate seadmete ja nende tehniliste parameetrite tundmaõppimine ja enda vajadustele vastava videokaamera valimine
    • Kaamera seadistused
    • Liikuvate ja liikumatute objektide filmimine
    • Filmimine erinevates tingimustes.
    • Video töötlemine

    Õppekeskkond – Google Classroom

    • Tasuta kättesaadav
    • Lihtne aru saada
    • Meeldiv ja selge struktuur
    • Drive’i integratsioon ja failide üleslaadimise võimalus
    • Mitu inimest saavad samaaegselt muuta

    Olulised aspektid:

    • hea võimalus kasutada erinevates ainetes omandatud teadmisi
    • kui kohe ei õnnestu, siis proovi uuesti
    • liikmed toovad endaga kaasa erinevaid tugevusi mida eesmärgi nimel tööle rakendada

    Mulle meeldib meedia ning monteerida videosid programmis Sony Vegas Pro. Mina mängin trompetit meie linnaorkestris Ida-Virumaal. Minu vanemad filmivad konsterdi ning mina pärast loon väikest voi suurt klippi.

    Kokkuvõte:

    • õpilased saavad teada, kuidas töötada kaameraga ning teha fotosid ja videosid
    • õpilased arendavad oskust töötada meeskonnas
    • õpilased armastavad meedia ning kogu aeg loevad voi kirjutavad tekste sotsiaalsetes võrgustikutes ning loovad fotosid ja videosid. Praegu nad teavad põhilised reeglid meedia postitustes

    Meie väike õppefilm.

    Tolerantsus.mp4

  • E-portfoolio

    Viies ülesanne õppeaines “Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe” on valikteema.  Valisin e-porfoolio. Artikkel mille põhjal antud ülesannet vormistan on Jensonilt ja Treuerilt (2014) “E-portfoolio määratlemine: mis see on ja miks see on oluline”.

    Minu eelteadmine on selline, et e-portfoolio on nagu sotsiaalne meedia, kus inimene kirjutab tekstid ja postib fotod ning videosid. E-portfoolios inimene jagab oma ideid ja emotsioone. Mulle ka meeldib olla nagu blogger, kes jagab sõpradele oma tekste ja meedia.

    E-portfoolio mõiste ja kasutamine

    Raamatu autorid on kirjutanud: e-portfoolio on tööriist õppimise dokumenteerimiseks ja juhtimiseks eluaja jooksul, mis soodustab sügavat ja pidevat õppimist. E-portfoolio sobib 21. sajandisse hästi, just seetõttu et õppida saavad kõik olenemata vanusest ja asukohast. Õppimine toimub kõikjal ja igal ajal nii formaalses, kui ka mitteformaalses hariduses.

    Douglas Thomas and John Seely Brown on öelnud: üha suurenev digitaalne infrastruktuur on suurendanud meie võimalusi pääseda ligi peaaegu lõpmatule resursile ja uskumatutele tööriistadele olles seejuures üksteisega ühenduses.

    Ülemaailmselt on e-portfoolio valdkonna üks tuntumaid eestvedajaid Helen Barrett (2010) defineerinud e-portfooliot järgmiselt: “kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja personaalset arengut teatud ajavahemiku jooksul. E-porfoolios on kajastatud refleksioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta”.

    Esimene E-porfoolio tööriist loodi 1996. aastal Paul Treueri poolt, mida Minnesota ülikoolis hakati arendama. Kohe algusest on Treuer öelnud, et e-porfoolio on tööriist millega õpilased saavad oma õppimist veelgi süvendada.

    Minu arvates, et suudaksin antud ajaveebist luua tulevikus keskkonna, kus oma teadmisi suuremal määral saan teistega jagada ning ka võimalusel materjale jagada.

    Sain teada, et on olemas 2 õppimisviisi:

    Sügav õppimisviis saab alguse hoiakust, mille järgi me õppijatena püüame sooritada õppeülesandeid mõtestatult ja sobivalt. Tihti on selle hoiaku taga sügav huvi õpitava aine vastu. Sügava õppimise eelduseks on põhjalike alusteadmiste olemasolu, seepärast pöörame õppimisel tähelepanu nii detailidele kui tervikpildile. Sügav lähenemine toob tavaliselt kaasa ka positiivsed emotsioonid: huvi, olulisuse tunnetuse, põnevustunde.

    Pinnapealne õppimisviis on omane neile õppijatele, kes püüavad ülesande ära teha võimalikult vähese vaevaga. Sellist lähenemist väljendavad ütlused «tolmu vaiba alla pühkimine» ja «nurkade sirgeks lõikamine», sest siin tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda. Sellist pinnapealset lähenemist ei kasuta inimesed sugugi mitte ainult õppimises, vaid paljudes muudes tegevusteski. Pinnapealne on selline õppimisviis, kus eeldatakse rohkemat kui päheõppimist, näiteks arusaamist, aga õppija õpib materjali pähe ja püüab jätta mulje arusaamisest.

    Vajalikud terminid:

    1. Collect – kogunemine
    2. Self-regulate – enesejuhtimine
    3. Сritically reflect – kriitiline mõtlemine/refleksioon
    4. Integrate – seoste loomine
    5. Сollaborate – koostöö

    Õpimapi komponentid:

    • personaalne informatsioon (õppija põhiandmed)
    • õpingute tulemused (vastavus etteantud kriteeriumitele ning lävendile – miinimumnõuded)
    • tagasiside ja kommentaarid (õpetaja, tööandja, teiste õppijate, kolleegide hinnangud ning kommentaarid/soovitused)
    • erialase ja / või isikliku arengu eesmärgid
    • elektroonilised õpitegevusega seonduvad materjalid (projektid, lõputööd, aruanded, esitlused, märkmed jne)
    • õpikogemuste reflektsioon ja enesehinnang (vastavalt etteantud või vabalt valitud vormile)

    Olulised aspektid:

    • Õpimapi osadena tasub kaaluda järgmisi elemente: kodutööd, märkmed, kirjalikud tööd, esseed, kogutud lisamaterjalid, artiklite kokkuvõtted, eneseanalüüsid, rühmatööde tulemused ja rühmatöö protsessi analüüsid, juhtumite analüüsid, skeemid, õppimispäeviku sissekanded, idee- ja mõttekaardid, fotod, joonistused jms. E-portfooliosse saab lisada heli- ja videomaterjale ning veebilinke.
    • Kommentaari tuleks lisada igale materjalile, mis õpimappi läheb. Kommentaarides selgitatakse, mil viisil on materjal seotud eesmärgiga ja õpiväljunditega, põhjendatakse oma valikut, antakse hinnang valitud materjalile. Kommentaarid toetavad refleksiooni, julgustavad individuaalset eesmärgipüstitust, vähendavad mitmetähenduslikkust ja juhivad lugejat.
    • Kokkuvõtvas refleksioonis võiks välja tuua, millise kogemuse mapi koostamine andis, millise hinnangu annaks oma mapile ning missugune võiks olla uus isiklik eesmärk.

    Kokkuvõte loetud artiklist:

    Sain teada, et E-portfoolio ehk õpimapi koostamisel on mitmeid vorme ja võimalusi. Kõik sõltub õppija soovist, loovusest ja ka eesmärgist. Õpimapi võib koostada näiteks ühe aine raames või siis mitme aine ühendamiseks.

    Õpimapp voi e-portfoolio võib olla töömahukas. Tuleb demonstreerida ainult olulised aspektid. Minu e-portfoolios just sellist meetodit püüaksin kasutada. Mulle meeldib kirjutada ning töödelda oma tekste.

    Ülesanne – https://opikeskkonnad.ee/2022/11/10/valikteema-e-portfooliod-2/

  • Valikteema: avatud haridus

    Valisin lugemise hulgast välja D. Wiley ja J.L. Hiltoni 2018. aastal ilmunud artikli „Defining OER-enabled Pedagogy“. Valisin artikli peamiselt põhjusel, sest polnud ma enne OER-enabled pedagogy mõistet kuulnud. 

    Mõistet “avatud pedagoogika” on viimastel aastakümnetel kasutatud mitmel erineval viisil. Viimastel aastatel on selle kasutamist hakatud seostama ka avatud õpperessurssidega (OER). Selles artiklis pakutakse välja uue termini “OER-toega pedagoogika”. defineeritud kui õpetamis- ja õppimispraktikate kogum, mis on võimalik või praktiline ainult OER-ile iseloomulike 5R-lubade kontekstis. 

    Nagu sain teada, mõistel “avatud pedagoogika” on pikk ajalugu ja seda on kasutatud paljudes kontekstides. Näiteks kirjeldab Elliot (1973) pinget “suletud” ja “avatud” pedagoogika vahel, millest esimene on rohkem keskendunud didaktilisele arutelule ja teine ​​on seotud vähem formaalsete arutelude juhtimisega ja õpilastega, kes loovad klassi konteksti. Aga 2015.aastal Hegarty defineerib avatud pedagoogikat kui laia valikut atribuute osalustehnoloogiatest innovatsiooni ja loovuseni. 

    Seos avatud haridusressursside ja avatud pedagoogika vahel tähistab olulist kõrvalekallet sellest, kuidas seda mõistet kasutati 20. sajandil ja 21. sajandi alguses. “Avatud” õpperessurssides näitab, et need materjalid on litsentsitud autoriõiguse litsentsidega, mis annavad kõigile loa osaleda 5R tegevustes – säilitada, taaskasutada, muuta, remiksida ja levitada. Wiley (nd) kirjeldab 5R-i üksikasjalikumalt:

    • Säilitada – õigus teha, omada ja kontrollida sisu koopiaid (nt alla laadida, paljundada, salvestada ja hallata).
    • Taaskasutada – õigus kasutada sisu mitmel viisil (nt tunnis, õpperühmas, veebisaidil, videos).
    • Muuta – kohandada, muuta või muuta sisu ennast (nt tõlkida sisu teise keelde).
    • Remix – õigus kombineerida algset või muudetud sisu muu materjaliga, et luua midagi uut (nt lisada sisu segusse).
    • Levitada – õigus jagada teistega originaalsisu koopiaid, oma muudatusi või remikse (nt anda sisu koopia sõbrale).

    Õppimine “toimub eriti õnnelikult kontekstis, kus õppija on teadlikult seotud avaliku üksuse loomisega” ülesandeid, mis toetavad nii üksiku õpilase õppimist kui ka tulemuseks on uued või täiustatud avatud õppematerjalid, mis pakuvad püsivat kasu laiemale õppijate kogukonnale.

    Allikad: Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147. https://doi.org/10.19173/irrodl.v19i4.3601

    Elliott, J. (1973). Is instruction outmoded? Cambridge Journal of Education, 3(3), 169-181. doi:10.1080/0305764730030305  

    Ülesanne on siin https://opikeskkonnad.ee/2022/11/10/valikteema-avatud-haridus-2/

  • Neljas teema: võrgustatud õpe

    Valisin õppejõu poolt pakutud artiklite hulgast lugemiseks A.Couruse artikli “Personaalsete õpikeskkondade arendamine avatud ja sotsiaalseks õppimiseks” (Courus, 2010). 

    Antud artikli autor Alec Courus (2010) kirjeldab selles oma kogemust distantsõppe kursuse korraldajana, mis esmakordselt oli avatud erinevatele osalejatele ning lähtus võrgustatud õppe põhimõtetest.

    Minu jaoks on see teema väga huvitav, kuna Eestis oli aktiivne ja edukas distantsõppe, mille jooksul õppisid nii õpilased, kui ka õpetajad ning said vajalikku kogemust.

    “Kursusel praktiseeriti avatult kaasaegsemaid õpikäsitlusi, personaalsete õpikeskkondade kasutamist ja võrgustikuõpet. Selle tulemusena tekkis olukord, kus 20 ülikooli kaudu registreeritud kasutajat moodustasid tegelikult ühise õpivõrgustiku ca 200 erineva vabatahtliku spetsialisti ja õpilasega kogu maailmast” (Courus, 2010).

    Vajalikud teoreetilised aspektid raamatust:

    Teineteist täiendavad õpikäsitlused – autor lõi mitme erineva uuendusliku ja õpikäsitluse põhjal selle kursuse jaoks distantsõppes toimiva süsteemi, lõimides sotsiaalse õppimise, sotsiaal-konstruktivismi, täiskasvanuhariduse, ühenduvuspedagoogika ja avatud õpetamise põhimõtteid

    “Avatud liikumine” – avatud, jagatava, ümbertöödeldava ja ühiselt kasutatava tarkvara, õppematerjalide loomise, õppimise keskkondade pooldajate loodud liikumine,

    Voin lisada, et õpilaste motivatsioon kaob, kui keskkonnad, veebilehed ei ole kättesaadavad või on raskesti ligipääsetavad. Ei pea olema liiga rasked ning liiga kerged digikeskkonnad voi ülesanded.

    Olulised õpitegevused:

    1. Personaalse blogi / digitaalse portfoolio loomine, mis kajastaks õppija loetud materjalide refleksioone ning muid õppetööga seotud tegevusi, ja oleks läbi kommentaaride ja arutelude võrgustatud õppe keskpunktiks.  
    2. Digitaalne projekt, mille eesmärgiks oli see, et iga õpilane loob endale vajalikud materjalid vastavalt oma eriala spetsiifikale. Selleks võis olla video, tööjuhised, multimeedia sisu, osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides, õpitoad, personaalsed sotsiaalvõrgustikud vms, vastavalt õpilase enda oskustele ja võimetele (Courus, 2010). 
    3. Koostöös loodud sisu Wikis, mis keskendus tehnoloogia kasutamisele hariduses ja sisaldas teemasid nii tööriistadest ja tehnoloogiatest, digitaalsest ja mobiilsest õppimisest, virtuaalmaailmast, kursuse haldussüsteemidest, podcastide ja screencastideni välja.

    Kokkuvõtteks tahaksin oelda, et on vaja teha õppematerjalide läbitöötamist ja harjutamist. Sotsiaalses võrgustikus võib ka koos töötada ning saada tugi või aidata teisi.

    Planeerin kasutada saadud teadmisi tulevikus informaatikaõpetajana. Minu jaoks on kõige mõistlikum kirjutada olulised aspektid nagu mõistekaart ning pärast on kergem kõik jätta meelde.

    Allikas: Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). AU Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/

    Ülesanne – Neljas teema: võrgustatud õpe – Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe (opikeskkonnad.ee)

  • Kolmas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

    Personaalsete ja avatud õpikeskkondade ülesande teoreetilise osa jaoks valisin T. Väljataga ja M. Laanpere (2010) artikli personaalsetest õpikeskkondadest “Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design”. Postitusen annan ülevaate artiklist ning postituse lõpus on skeem, minu personaalsetest õpikeskkondadest.

    Õppija kontroll ja personaalne õpikeskkond: väljakutse juhendi kujundamisel

    Artikkel keskendub õppija kontrolli kontseptsioonile kui enesejuhtimise väljendusele formaalses hariduse kontekstis. Artiklis vaadeldakse lähemalt õppija kontrolli juhendamise funktsioonide üle ühelt poolt õppedisaini ja teiselt poolt personaalse õpikeskkonna (PLE) osas. Käesoleva artikli autorid illustreerivad oma teoreetilise raamistiku koos rakendatavuste õpilaste kogemustega.

    On tähtis, et õpilased võiksid ise ennast juhtida keskkonna kasutamises ning kontrollida oma tegevusi õpisusteemis. Nagu sain teada, artikkel käsitleb autorite püüdlusi luua õpilastele väljakutseid pakkuvaid olukordi.

    Praeguses maailmas on kiire info- ja tehnoloogiline areng. Me peame arenema koos maailmaga. Sain teada, et erinevate võrgutehnoloogiate kasutamine aitab õpilastel arendada oskusi, mis on vajalikud uute rakenduste kasutamiseks kiiresti muutuvas ühiskonnas.

    Tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas inimesed mõistavad rakenduste ja instrumentide võimalusi oma keskkonnas. Arvan, et kui inimesed oskavad kasutada erinevaid tooriistad ja digikeskkonnad, siis on kergem areneda nende jaoks.

    Allikas: Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

    Ülesanne – https://opikeskkonnad.ee/2022/10/12/kolmas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad-2/

    Allpool on välja toodud minu personaale kaardistatud õpikeskkond:

  • Õpihaldussüsteemid

    Valisin kolmanda ülesande lahendamiseks praktilise osa. Loengus ma sain teada erinevatest õpikeskkondadest. Praegu kõige rohkem ma kasutan Google Classroom ja Moodle. Just nendest mina tahaksin praegu rääkida. Kõikides on olemas oma plusse ja miinuse. Arvan, et õpihaldussüsteemid peavad olema mugavad ja õpetlikud. Google Classroom ja Moodle on sellised.

    Google Classroom – on hästi arusaadav ja lihtne struktuuriga. Õpilastele see süsteem sama meeldib, kuna on olemas kõik ühes kohas. Gmailis võib saada kirju ja kirjutada teistele. Google süsteemi kaudu võib koos teha dokumente, jagada videosid ja slaide. On tähtis siin korralikult teha plaani ning ülevaade, mis tuleb teha.

    Kui õpilased teevad ülesanded, siis mina võin reaalses ajas teha parandust – õpilased kohe näevad seda. Pärast võib Exceli tabelis kõik hinded automaatselt välja arvutada. Testitulemuste juures on positiivne, et Google loob kokkuvõtte kõikide tööde tulemustest, aga on võimalik tutvuda ka iga testi õpitulemustega individuaalselt.

    Teine tähtis õpihaldussustem on Moodle, mida kasutan praktiliselt iga päev. Juba koolis õppijana aktiivselt seda kasutasin ning kohe sai see keskkond selgeks ja huvitavaks minu jaoks. Moodle keskkonda sisenemisel on vaja luua vastavad ligipääsud – on võimalik valida, kas on avatud kursus või saab siseneda kursusevõtit kasutades. 

    Moodle keskkonnas on hästi teha testid koos aja piiranguga, kuna pärast on kohe näha õpilaste tulemused. Neid võib pärast võrrelda ja koguda. On olemas tulemusriba ning on lihtne viis progressi jälgida.

    Moodle keskkonnas on tore jagada moodule erinevate klasside jaoks. Klassides võib jagada erinevate teemade jaoks. Võib teha ülesanne iga teema kohta ning iga nädal on mingi uus individuaalne voi grupitöö. Moodle keskkonnas on päris mugav süsteem.

    Kokkuvõttes tahaksin öelda, et Google Classroom ja Moodle on kõige populaarsemad õpihaldussüsteemid tänapaeval Eesti koolides. Nad on õpetlikud, huvitavad ja mitmekülgsed erinevate võimalustega. Tuleb hästi korralikult teha plaani ja struktuuri ning kõik läheb edukalt. Arvan, et nad säilivad ka edasi, kuna meeldivad, nagu näen, õpilastele ja õpetajatele.

    Ülesanne: https://opikeskkonnad.ee/2022/09/12/esimene-teema-ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost-5/

  • Haridustehnoloogia ajaloost

    Valisin lugemiseks neljast eelpool viidatud artiklist – Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo- Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

    Valisin selle raamatu, kuna jutt on “e-õppest”. Minu jaoks on huvitav sellest rohkem teada saada.

    E-õppe määrav aspekt – suund koostööpõhiste veebipõhiste õpikeskkondade poole. Sain teada, et kõige võimsam argument arvutite kasutamise kohta hariduses on individuaalne juhendamine ja dialoog, mida see toetab. Väljatöötamisel tuli arvesse võtta õpilaste õpistiile. Õpistiilid on väga atuaalne teema tänases maailmas ka. Arvan, et igal õpilasel on oma stiil ning meetod, mis ta ise valib ning mis aitab teda edukalt õppida.

    E-õppe ajaloos on oluline märkida, et pole olemas ühtset
    evolutsioonipuud ega ühtset kokkulepitud e-õppe definitsiooni: alates 1960. aastatest on e-õpe ettevõtluses, hariduses ja koolitussektoris erinevatel viisidel arenenud. 

    E-õppe ajaloos samuti sisenes PLATO. Arvutisüsteemi PLATO oli loodud lahendamiseks õpilaste kirjaoskusega seotud probleeme. PLATO edusammudele arvutipõhise juhendamise vallas olid selle suhtlusfunktsioonid võrdselt uuenduslikud ja tänapäeva konverentsi- ja sõnumisüsteemide aluseks.

    Sain teada raamatust, et minevikku on oluline uurida, et agentuuri mõisted tänapäevastes e-õppesüsteemides on minevikus tehtud ettevõtmistes laiali hajutatud; teadmiste ja oskuste arendamise vajadus, tekstide loomine ja tõlgendamine, andmete sünteesimine ja mõtestamine ning uute teadmiste loomine.

    Ülesanne: https://opikeskkonnad.ee/2022/09/12/esimene-teema-ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost-5/

  • Õpileping

    Praeguse kursuse “Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe” raames teen endale õpileping. Arvan, et see õpileping aitab mind areneda ning saada uusi teadmisi. Loodan, et meie kursus läheb õpetlikuks ja põnevaks.

    Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

    Informaatika ja haridustehnoloogia on minu jaoks väga mitmekülgne ja huvitav teadus. Mulle meeldib eriti video monteerimine, 3D modelleerimine ja robootika. Tahan saada informaatikaõpetajaks koolis minu koduregioonis Ida-Virumaal.

    Soovin õppida erinevaid digitehnoloogia ja keskkonde, mida tulevikus on kasulik kasutada elus ning koolis koos lastega. Soovin rohkem teada saada rohkem haridustehnoloogiast, võimalustest ning õpimängudest.

    Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

    Õpilased ja õpetajad koolis peavad teadma informaatikast ning arendama seda sfääri.

    Loodan saada võimalikult palju informatsiooni, teadmisi ja oskusi erinevate programmide kohta, mis aitaksid mind minu enda töös, kuid olulisel kohal on ka kolleegide toetamine.

    Tahaksin just seda õppida, kuidas üldse kasutada erinevaid digikeskkonde koolis, et oleks huvitav ja õpetlik kõikide jaoks. Mind sunnib seda õppima informaatika aktuaalsus ja minu huvi areneda informaatikas.

    Haridustehnoloog saab aidata ja suunata õpetajaid, pakkudes töökeskkonda, kus võib edukalt töötada, rakendates erinevaid digitehnoloogiaid. 

    Mina kui informaatikaõpetaja tahaksin kasutada saadud teadmisi oma koolis ning aidata lapsi ja kolleege.

    Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

    Oma eesmärkide saavutamiseks kavatsen tegema järgmised ülesanded:

    1. Osaleda õppetöös aktiivselt – suhelda õppejõuga ja kursusekaaslastega
    2. Osaleda võimalusel kõigis loengutes
    3. Töötada iseseisvalt läbi etteantud materjalid
    4. Kasutada saadud teadmisi koolis praktikas
    5. Teha ära kõik etteantud tööd õigeaegselt

    Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

    • Kõige tähtsam ressurss on aeg
    • Isiklikud digivahendid, konspektid
    • Loengumaterjalid, kursuse blogi, kursusekaaslaste blogid
    • Raamatud erialal
    • Digikeskkonnad

    Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan аsaavutusi? Mis tõestab seda?

    Kursuse lõpus kirjutatakse õpilepingu põhjal refleksioon.

    Oma saavutusi hindan päris hästi. On raske kõiki laialt kirjutada, aga oma ideed püüaksin jagada. Õppejõud ja kursusekaaslased tegid tagasisidet ning aitasid mind, kui oli vaja.

    Refleksioon – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

    Arvan, et minu jaoks koik töötas, kuna mul on abivalmid õppejõud ja kursusekaaslased. Samuti mina tahan areneda ning ennast motiveerida.

    Järgmisena pean õigesti planeerima oma aega, et kõik vajalikku jõuda teha.

    Minu nõrk külg on just selline, et ei saa korrektselt aega planeerida.

    Minu tugev külg on see, et püüan iga töö teha loovusega, pakkudes omad ideed ja mõtted.

    Tänan!

  • Tere!

    Mina olen Dmitri O. Õpin esimesel kursusel magistriõppes erialal “Informaatikaõpetaja ja haridustehnoloogia”.

    See on “Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe” blogi.

    September 2022 – Jaanuar 2023